Laud ajaloolisest tammest

Kui miski hea muutub veel paremaks, jõuab see täiuslikkuse lähedale – nagu see laud, mis valmis Karsten Schillingu töökojas ajaloolisest tammest alusel. Ometi ei teinud Münsteri tisler seda kliendile. Tema klient Alexander Wirzbach valmistas mööblieseme oma kätega, meistri juhendamisel.

Saag töötab ja lõikab puitu vaevata, rebides kiudu sentimeeter sentimeetri haaval ja tõstes õhku peene saepurupilve, mis valguses helgib. Ükskõik kui muljetavaldav see hetk ka poleks, Alexander Wirzbach seda peaaegu ei märka. Kõrvaklappide taga keskendub ta ühele asjale – lauale, mida ta ühtlaselt läbi saetera lükkab. Kui saag peatub, on esimene lõige tehtud ja ta on silmnähtavalt rahul. Seni tundis ta mööblit vaid selle peal istudes.

Algab pikk nädalavahetus töökojas

Eesmärk on päris söögilaud: 2,80 meetrit pikk, 1,20 meetrit lai, 7-sentimeetrise plaadiga, mis tõstab selle 76 sentimeetri kõrgusele – piisavalt kõrgele, et seljatoega toolid mahuksid mugavalt alla. Nädalavahetus on lühike ja tööd palju, nii et tagasi segisti juurde betoonjalgu valama. Schilling valis kiiresti kivistuva segu, et projekt saaks kuju juba samal päeval.

Puit ja betoon

Rakised pannakse kokku lamineeritud rakisevineerist, seatakse täisnurka ja kinnitatakse pitskruvidega. Betoon ei andesta rakist, mis liigub, seega kontrollitakse enne esimest valu iga liitekohta kaks korda. Kuni betoon kivistub, läheb tamm tagasi tööpingile tasandamiseks.

Söögilaud, kuid mitte nagu kõigil teistel

Tamm pärineb küüni katusest, mis seisis üle kahe sajandi. Igas talas on tappe, naelaauke ja pragusid tema esimesest elust ning ühtegi neist ei lihvita ära – just nende jälgede pärast see puit valitigi.

Teekond läbi materjali

Vana tamm on tööriistade vastu karm. See on kuivanud aastakümneid, liigub vähem kui uus puit ja peidab endas aeg-ajalt mõnda naela. Lõigatakse aeglaselt, saeterasid kontrollitakse tihti ja tolmuimeja töötab pidevalt – peent tammetolmu ei peaks keegi kahepäevase töö jooksul sisse hingama.

150 kilogrammi plaadile, 150 kilogrammi betoonalusele.

Viimased lihvid

Viimane etapp on pind. Lihvitakse läbi kõigi teralisuste järjest, ühtegi vahele jätmata, iga käik tolmueemaldusega, et midagi ei surutaks tagasi puidu struktuuri. Õli kantakse peale õhukeselt, kaks korda, ja erinevus on kohe näha: kahe sajandi jäljed tõusevad tumedana esile heleda puidu taustal ning laud näeb välja just selline, nagu ta on – vana puit, mis on saanud teise töö.